Noppeid IT ajaloost

Telefon ehk telefoniaparaat

Teine tuntud elektersideliik - telefoniside - on oma arengult telegraafist pool sajandit noorem. Kuna telegraafiside vajas sidepidamiseks spetsiaalselt välja õpetatud töötajaid, samal ajal aga suurenes pidevalt edastamist vajava info maht, siis tingis see vajaduse selliste sidevahendite järele, mida saaksid kasutada ka ilma eelneva väljaõppeta inimesed. Hakati otsima moodust, kuidas edastada inimese elavat kõnet.

Belli telefon

 

Bell sai oma seadmele patendi 14. veebruaril 1876, kuid esimene kõne edastati selle seadme abil alles 10. märtsil. See toimus üsna juhuslikult. Professor Bellil olid läinud segi juhtmed tema käes olnud saatja ja teises ruumis olnud vastuvõtja vahel, ning ta hüüdis oma assistendile T.A. Watsonile: "Härra Watson, tule siia. Mul on sind vaja". Ja Watson kuulis vastuvõtjas selgesti iga Belli poolt lausutud sõna. Nii sai teoks esimene telefon. 

Kuna Belli telefoni tegevuspiirkond ei ületanud poolt kilomeetrit, lisas Bell sellele ameeriklase Hughes poolt leiutatud süsimikrofoni, mis võimaldas edastada telefonikõnesid juba kaugema maa taha. Ka täiendas ta 1880. aastal oma kõnemasinat vastasabonendi väljakutsumiseks insener Hillelandi poolt konstrueeritud induktori ja induktiivkellaga. Belli telefon võeti kasutussele alul Ameerikas, kust ta levis üle kogu maailma.

Turingi masin

Täna on personaalarvuti muutunud meie elus nii igapäevaseks, et me ei mõtlegi tavaliselt sellele, mis ajast on see masin meie argipäevade kaaslane. 23. juunil täitub koguni 90 aastat personaalarvuti isa Turingu sünnist.

Alan Mathison Turing oli Inglise matemaatik, alates 1951. aastast (seega 39-aastaselt) Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema sulest pärinevad mitmed uurimused matemaatilise loogika ja arvutusmatemaatika alalt.

Personaalarvuti põhimõtte töötas ta välja 23-aastaselt. Aastatel 1936-1937 esitas ta algoritmi mõiste kirjelduse abstraktse arvuti (nn Turingu masina) kujul.

Turingi masin on idealiseeritud arvuti, algoritmi mõiste formalisatsioon, mida reaalsest arvutist eristab lõpmatu sisemälu ja eksimatus. Masin koosneb pesadeks jaotatud ühes või teises suunas lõpmatust lindist, lugevast ja kirjutavast peast, sisemälust ning käskude tabelist. Iga tehte järel läheb arvuti algseisundisse ja alustab uut tehet.

Just Alan Mathison Turingu mõttemängud ja ideed mõjutasid otseselt ja tugevalt personaalarvuti sündi möödunud sajandi 40ndatel ja 50ndatel aastatel.

Esimene mikroprotsessor Intel 4004

Federico Fagin liitus Inteliga Ted Hoffi visiooni muutmiseks räni reaalsuseks. Vähem kui aasta hiljem lõi ta ja tema meeskond mikroprotsessori 4004, mis võeti kasutusele 1971. aasta novembris. Esimene suur probleem Fadzhini jaoks oli uue räni värava tehnoloogia kasutamise metoodika väljatöötamine. See võimaldas muul viisil luua keerulisi skeeme. Kuna keegi ei olnud midagi sellist varem teinud, pidime kõik alustama. Ja Federico Fadzhinu õnnestus sellega hakkama - ta arendas kiipi iseseisvalt vaid 9 kuu jooksul 1970. aastast. See on fantastiliselt lühike periood võrreldes Intel järgmise põlvkonna Inteli protsessoritega. Näiteks kulus 32-bitise kiibi loomiseks 100-aastased isikud.

Kui 4-bitine 4004 1971. aastal välja anti, oli Intel tegelikult DRAM-i ja SRAM-i spetsialist - ja see jäi nii kuni 70-ndate aastate lõpuni ning 8088- ja 8086-toega personaalarvuti saabumiseni. 4004 on tähelepanuväärne selle poolest, et see on esimene protsessor, mis on valmistatud ühest tükist räni, kasutades uut silikoonvärvi tehnoloogiat, mille tulemuseks on esimesed odavad masstoodanguga protsessorid.

Viited:

http://www.kool.ee/?5725

https://www.am.ee/3015

https://et.2007es.com/4004-sandy-bridge