Alustaksin häkkeri ja kräkkeri võrdlusest, millest ka autor alustab. Tuleb tunnistada, et minagi ei teadnud varem nende sõnade täpset definitsiooni ja erinevust. Nüüd saab kindlasti teise pilguga vaadata meedias ilmuvaid uudiseid, kus häkkerid murravad süsteemi sisse ja nõuavad lunaraha.
Edasi on kirjutises välja toodud punktid, mis kirjeldavad häkkeri suhtumist. Tooksin välja, kui erinev on ikka meile pähe kujundatud pilt häkkeritest(tegelikult kräkkeritest) ning milline on reaalsus.
Järgmiseks on juttu häkkeri põhioskustest. Välja on toodud programmeerimiskeeled: Python, Java, C/C++, Perl, LISP. Lisaks veel Unixi kasutamise oskus. Mulle see osa meeldis, andis motivatsiooni ja mõtteid, mida võiks proovida ning katsetada. Ma arvan, et see nädal ja see lugemine olid viimaseks tõukeks, et ma prooviks Linuxi lõpuks ära.
Veel rääkis autor häkkeri staatuse kasvatamisest ning võrdlusest nohikuga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tõeline häkker võiks olla eeskujuks meile kõigile. Häkker on distsiplineeritud, näeb palju vaeva tööga/õppimisega, kontrollib oma emotsioone(sõimusõjad), tähtsustab õigekirja ja korrektsust. Ometi on levinud hoopis teistsugune arvamus neist inimestest.
Allikad:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_10:_V%C3%B5rkude_rikkus%CB%90_vabast_tarkvarast_vaba_kultuurini
https://www.kakupesa.net/hacker/
http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html
Комментарии
Отправить комментарий