Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft



Copyleft on üldtuntud meetod, mille abil on võimalik tarkvara või muid teoseid vabalt kasutatavaks, muudetavaks ja levitatavaks tunnistada. Kõik, kes saavad kasutada copyleft litsentsiga tarkvara/tööd, omavad ka ise õigust seda muuta ja edasi levitada, erinevalt copyright litsentsist, mis seda keelab. 


Küll aga nõuab copyleft, et muudetud töö edasilevitamine toimub sama litsentsi alt nagu originaaltöö. Mõlemad – nii originaaltöö/tarkvara kui ka uus muudetud versioon sellest – on avavarad.


Copyleft litsentsid jagunevad üldjoontes kaheks “tugevuseks”: tugev ja nõrk. Tugeva copyleft’i tingimused näevad ette, et kui osa mingist tarkvarast sisaldab sinu kirjutatud koodi, siis peab kogu tarkvara tervikuna olema levitatav sama litsentsi all, kui seda üldse levitatakse. 


Selle mõju seisneb selles, et lähtekood kõigile koodis tehtud täiendustele on saadaval. Tugevad copyleft litsentsid on näiteks GNU GPL ehk GNU General Public License, The Sleepycat license, aga ka Design Science License, mida rakendatakse kunstis, muusikas, spordifotograafias ja videotes.


Copyleft litsentsid keskenduvad selgelt allkasutajate vabaduse säilitamise olulisusele, kes võivad muidu kaotada võime kasutada, uurida, jagada ja täiustada tarkvara. Läbi selle mõjutab copyleft nõue olulise eesmärgi täitmist, suurendamaks vaba tarkvara levikut ja kindlustamaks tulevaste kasutajate vabaduse.


Allikad:

https://opensource.org/faq#copyleft

https://merjejaimke.wordpress.com/2011/09/29/strong-weak-and-non-copyleft/

https://viki.pingviin.org/Copyleft


Комментарии