Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Lugesin läbi 2. peatüki (lühikokkuvõtte ettepanekutest) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust “The Case for Copyright Reform” ning allpool hindan nende poolt pakutavaid lahendusi.





Moral Rights Unchanged

Olen täiesti nõus nende väitega, et keegi ei tohiks öelda, et nad on ABBA või näiteks on kirjutanud kellegi teise autori töö. Ma arvan seda, või pean õigeks seda, et inimest tuleb tunnustada tema tegude eest. 

See on lihtsalt vale, kui üks inimene on näiteks kirjutanud raamatu ja siis keegi teine inimene selle avalikustab. Ma mäletan ühte head filmi, kus oli teema selles, et sõja ajal üks saksa rahvusest mees kirjutas oma elust raamatu, oma läbielamistest. 

Seejärel ta kaotas raamatu, ning selle leidis üks ameerika sõdur, kes siis avalikustas selle raamatu enda nime all ja sai rikkaks. Mida ma tahan öelda on see, et minu arust on see väär, kui keegi avalikustab või väidab, et on ise saanud hakkama selle teosega, kui tegelikult ei ole see tõsi.

Free Non-Commercial Sharing

Kakskümmend aastat tagasi autoriõigused vaevalt puudutasid tavainimest. Reeglid teose/toote paljundamise kohta kehtisid kaubanduslikele “tegelastele”, kel olid vahendid näiteks raamatute ja muusikaplaatide tootmiseks. 

Tavakodanikud, kes  tahtsid kellegi teise luuletust või ümberlindistatud kassetti oma kallitele või sõpradele saata, ei pidanud muretsema autoriõigustega pahuksisse sattumist. Tänapäeval aga seavad autorikaitse seadused suured piirangud sellele, mida inimesed oma igapäevaelus teha tohivad. Tehnoloogiline progress on muutnud tavainimestele lihtsamaks kultuuri nautimise ja jagamise, autoriõiguse seadused liiguvad aga vastupidises suunas.

20 Years Of Commercial Monopoly

70 aastane autoriõiguste kehvtivusaeg on minu meelest absurdne, sellepärast, et nagu on tekstis mainitud, siis ükski investor ei kavatse rahastada programmi, kus tagasi maksmise aeg on 70 aastat. Selle asemel võiks olla autoriõiguste kehtivusaeg 20 aastat.

Registration After 5 Years

Praegusel ajal on suureks probleemiks tööd, mida kaitsevad autoriõigused, kuid mille omanikke on raske või lausa võimatu leida. Seetõttu on nende teoste kasutamine ja laiemalt jagamine võimatu, kuna tahtes kasutamiseks luba küsida, ei ole omanik kuidagi leitav.

Nende ettepaneks oleks peale 5 aasta möödumist, kui omanik tahab, et autorikaitse edasi kehtiks, tuleks tal oma teos registreerida kuskile avalikku  andmebaasi, kust see oleks ülesleitav.

Free Sampling

Siinkohal on hea tuua näide “Youtube” keskkonnast. Olen ise teinud videosi ja olen näinud palju videosi, kus kasutatakse teiste artistide laule oma videodes. Selle vastu pole kellelgi midagi senikaua, kui inimene on ära maininud selle laulu esitaja “Descriptionis”. 

Ühesõnaga nii kaua kui sa pead lugu loo autorist ja mainid ta oma videos ära, siis niikaua on laulu kasutamine lubatud. “Pea lugu autorist ja autor peab lugu sinust.”

A Ban on DRM

DRM vahendid ei luba kasutajal teoseid/tooteid muuta, kopeerida ja jagada. Need vahendid on keelavad isegi siis kui kasutajal on legaalne õigus. Viimase ettepanekuna tuleks nendest vahenditest loobuda. 

Autorid ei näe mõtet sellel, kui riikide parlamendid võtavad vastu mõistlikud ja tasakaalustatud autoriõiguse seadused, kuid rahvusvahelised ettevõtted võivad ise omale seadusi kirjutada ja tehniliste vahenditega need ka teistele peale suruda.



Allikad: https://raiklep.wordpress.com/2015/10/08/4-arvutid-ja-paragrahvid-i-tants-intellektuaalomandi-umber/

https://g2tlinj.wordpress.com/2015/10/07/arvutid-ja-paragrahvid-i-tants-intellektuaalomandi-umber/


Комментарии