Enim realiseerinud visioonipunkt
Arengukavas oli välja toodud laused: "Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul.". Ütleksin, et IT haridus Eestis on tugeval tõsuteel. Vähemalt võrreldes eelnevate aastate sisseastuvate tudengite arvu Tallina Tehnikaülikooli IT-teaduskonda on näha, et aina rohkem inimesi on huvitatud enesearendamisest. Noored tänapäeval ei pruugi valida traditsioonilist, keskkooliharidust, vaid valivad asja, mis neid reaalselt huvitab, ning lähevad õpivad spetsiifilise ameti endale kutsekoolis selgeks. Võin öelda, et keskkooli õpilasi hinnatakse, ning peaksid olema "kõrgemal" tasemel, kui kutsekooli õpilased (olen ateist, aga siin kohal ütleks küll, et jumal teab miks...). Praeguses maailmas on mõlemad, töökogemus ja haridus tähtsaimad asjad mida tööandjad vaatavad, viskan isegi pidevalt selle üle nalja, et entry-level IT töökoha peale saamiseks ütleb tööandja: "5 aastat töökogemust ja magistrikraad palun".
Nali naljaks, kuid arvan, et mõne koha peal on ootused noortele väga kõrgeks aetud, ning ainus põhjus, miks nad kõrgkkooli astuvad on see, et ilma paberita ei võeta neid jutulegi või siis ema ütles et peaks minema (viimane kehtib mulle). Vaatamata sellest on õnneks erinevates koolides õppekavade põld nii avar ja lai, et kõigil peaks olema valikuvõimalus olemas. Ülikoolides on põhimõtteliselt võimalik enda õppekava luua, mis on väga lahe, inimesed valivad ise, mis õppida soovivad, ning ei suruta hullult mingit x asja kaela, mida õppida ei taheta. Üldiselt nõustuks sellega, mis visioonipunktis välja on toodud, et haridus on arenenud selliseks, et see on paindlik, personaliseeritud ja mitmekesine.
Ümber- ja tähendõpped on kursuste ja kutsekoolide abil omandatavad. Arvan, et paljud suured ja tähtsad rohkema tööstaažiga inimesed ülehindavad enda oskusi, ning võiksid samuti ennast arendada (dumb userid arvutite taga...). Koolis omandatav haridus on kõrgel tasemel, kuid käega katsutav praktiliselt omandatavad oskused arenevad ikkagi töökogemusega...
Vähim realiseerinud visioonipunkt
Lugedes arengukava oli põhimõtteliselt ainukeseks lauseks/punktiks millega ma ei nõustunud: "Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.". Võibolla ei nõustu ma selle punktiga, kuna ei võta ise osa just eestikeelsest IT maailmast. Küll olen nõus sellega, et see on olemas, ei kasutata seda ikkagi sama palju kui inglise keelt.
Võib kõlada natuke halvasti eestlasena, aga IT maailmas inglise keele levik on positiivne. Kuna IT on V Ä G A tehniline, siis oleks suht tore, kui dokumentatsioon oleks ühes kindlas keeles (keel, millest pea kõik maailma inimesed aru saavad), eesti keel see kindlasti pole. Kui me sooviksime arendada ja esile tõsta Eesti IT'd, siis võiksime seda just selles enimlevinud keeles. Küll enda kultuuri hoidmine on tähtis, ei tohi me olla kapriissed ja peale suruda asja, mis arvatavasti ei tööta.
Allikad:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
https://www.mkm.ee/et/uudised/mkm-hakkab-koostoos-tartu-ulikooliga-noortele-programmeerimist-opetama
https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_aruanne_2018_0.pdf
Комментарии
Отправить комментарий